Spendenstand für Borgward L.T. 4.








Histoori fan di Borgward- Lechtdriivwain

Di Borgward-Lechtdriivwain fan di Sölring Ailönsbaan

Eeder dit Jen fan di taust Wárelkrich wiar Önlaagen en Faartjüchen fan di Sölring Ailönsbaan ön en ofwiartsjaftet Töstand en jert jit hen tö 1952 di Bundesformöögensforwalting üs Eederföliger fan di britisch Biseetingsmacht üp dit Ailön. Di Forkiir fuar Mensken waar diilwiis me Draisinen ofwöölet, wat fuar di Tir üp di Skeenönlaagen fan di Wiarmacht tiinet her en bluat litjert Plaatsen her, of me Damplok föört Tochen, hur di jungst Faartjüchen al muar üs 50 Bedriivsjaaren sen her. Di nii Bidriiwer fan di Ailönbaan en di Biseter fan di Sölring Forkiirsgiselskep, Ruy Prahl, wiar fan Hüs üt Busönernemer en her di Idee, üp di Grünlaag fan en Straatenfaartjüch, en Borgward-Üpliierbus, wat hi al her, aliksa tö en Skeenfaartjüch ön sin ain Werkstair konstroiari tö leten. Di 5. Oktoobermuun waar di jest Faart me san Lechtdriivwain üp Söl maaket. Di Driivhaur wiar becht eeder di Borgward B4000 tö en Saareltochmaskiin, hurtö fan di Firma Köhler (Elmshorn) Iirsenbaanaksen (niin Weelsatsen!) aarbert uur skul. Di boower Ápbechnings fan di Üpliier waar gans nii becht öner Forweening fan Diilen, wat em tö di Busbechnings brükt. Bluat dit achtermer Draigistel kám üs brükt Diil fan en ual ütransjiaret Faargastwain fan di Sölring Litjbaan.

Waker stelt di Ailönswerkstair jit 5 fan sok Faartjüchen üp di Skeenweelen, wat forskelig becht wiar. Di LT.5 her büten laapend Sküüvdüüren bi dit Ápliierdiil. Üders jaav dit jit Forskeligs bi dit Lochtin fan di Faargastrüm. Ük her tömenst jen fan di Driivhaurer en Köörerhüs me en Taaklük ( fan´t Militteer aurnomen), wat tömenst türwiis fuar di LT.2 en di LT.3 eederweeget es.

Paraleel tö di Lechtdriivwainer waar tau binai likdeling nii Faargastwainer B6 en B7 becht, uk me brükt Draigistelen, sa üs bluat ön di Ápbechning öngliket Faargastwain. Ön di Bidriiv kür di LTs tau Wainer aur di dach knobig Sreken tö List of tö Hörnem tii; en Toch üt jen LT me di nii Wainer her sa 129 Seeten.

1966 06 12 HOK Westerland

L.T. 5 im Betriebswerk Westerland (Aufnahme vom 12.6.1966, H.Kindermann)

Di nii Faartjüchen paset sa tö di Tir en maaket di Bidriiv sa söner gurt Önlaagen ön di lecht Skeenönlaagen aur leenger Tir möögelk, aur ja me en Akslast fan öner 5 Tenen ek sa bilastet üs di üder binai depelt sa swaar Litjbaanlokomotiiwen. Man di 31. Detsembermuun 1970 wiar dit diarme uk fuarbi: Di LT.3  köört töhop me en Talbot-Driivwain di leest Faart fan di Ailönsbaan.


Önerhualing ön´t Museeum

1971 saacht di Selfkantbaan, wat jüst me dit Ápbechen bigent her, eeder pasent muarspöörig Faartjüchen fuar jaar Museeumsbedriiv üp di Geielnkirchener Kraisbaan. Üp Söl fuan ja dánen en koopet diar tiin Driivfaartjüchen en Wainer, wat en gur Kweersnit fan en Litjbaanfaartjüchpark üt di 1950er Jaaren weegi skul. Dat me di „L.T.4.“jen tö di Tir jüst jest 17 Jaar ual Skeenenfaartjüch diartö jert, ken em üs forütlukin biteekni. Töhop me di üder Faartjüchen fuan di Borgward-LT fuar en kuurt Tir en Itüüs ön Mühlheim/Ruhr, om da ön Aachen bi dit Gur Melaten öner frii Hemel fan 1972 hen tö 1978 ofstelt tö uuren. Di jest Idee, jir ön di Naiighair fan di Uunings fan en paar Museeumsbaanlir diarbi aarberi tö leten, wikt bal di Iinsicht, dat em fuar di Museeumsbedriiv dach muar Tir brükt. En Önfraag fan di Dütsk Straatenbaanmuseeum (DSM) ön Hannover (Itüüs ön Sehnde-Wehmingen) eeder desjirem Faartjüch sair em tö, en di Borgward-LT ging me Iirsenbaan üp Rais jest tö Hannover, da tö Wehmingen.

1981 02 13 HOK Wehmingen

L.T. 4. im Hannoverschen Straßenbahnmuseum in Sehnde-Wehmingen (Aufnahme vom 13.2.1981, H.Kindermann)

Jir skul di di naist 35 Jaar töbring, di miist Tir diarfan man dach weder dit Weder ütseet. Eeder di Bankerot fan di DSM en dit Grünliien fan dit Straatenbaanmuseeum Hannover (HSM) bleev hi förter diar. En Forsjuk di áptöaarberin ging tö Bigen fan di 1990er Jaaren, aur di tö di Tir al ring Töstand, sküüv. Uk di Ütsicht, san Faartjüch üp di Skeenönlaagen fan dit Museeum iintöseeten wiar ek möögelk. Ön di leest Jaaren forswuan di LT ön en Ofsaal en üt di Öfentlichhair, eeder dat di töfuar jit ön di Ütsteling tö sen wiar. Sin Plaats noom tö Rocht di gur aurhaalet Straatenbaanfaartjüchen iin.


125 Jaar öfentlich Persoonennaiforkiir (ÖPNV) üp dit Ailön Söl

Ön dit Jaar 2013 kám da dach weder Leewent ön di Saak. Di Sölring Forkiirsgiselskep maaket en gurt Fiir tö dit 125-jaarig Bistuunen (aur dit di Sölring Dampspöörbaan al 1888 jaav). Üt des Grün kám uk dit Litjbaanmuseeum Selfkantbaan weder töhop me di Biseter fan di SVG, Sven Paulsen. Di Selfkantbaan wiar tö dit Jubileeum fan di SVG ön Weesterlön me di Skeenkstaalwain 118 kemen. Kuurt fuar di Tir her di SVG di L.T.4. fan HSM koopet.

2013 07 07 MWK Westerland

Wagen IHS 118 in Westerland (Aufnahme 7.7.2013, M.Kilb)

Sven Paulsen lair di finansjel Haurstaal, wat di Bigen maaki skel tö di Aurhaaling fan dit Faartjüch.

Hurdeling dit förter gair? Lees I ön dit Restaurierungstagebuch!